4.10 - 8.10.2021
Meie entusiastliku pagari tööpäevad nihkuvad aina varasemaks ja pikemaks. “Ei nurise üldse, iga päev on puhas rõõm, mis täidab minu hinge suure armastuse ja sooja tundega” tavatseb ta öelda. Avatud oleme nüüd 18:00ni, mis enamasti tähendab kella seitsmeni õhtul kohvi ja saiakese saatel uute ideede genereerimist ning lõpututele meilidele vastamist. Viimaks ometi asjad liiguvad! Kõik paistavad olevat motiveeritumad kui eales varem. Pikka und armastav Patrick, kes justkui elaks teises vööndis, suudab end vapralt hommikul varavalges jalule ajada, et sammud kohvikusse seada. Aina tihedamini näeme teda lausa moppi haaramas, värviliste lehtedega kaetud põrandat poleerimas. Päevakohv saab enne valmis, kui esimene külaline sisse astub. Sarnase elustiiliga, pooleldi vabatahtlik osanik ja it-mees Maku, tõttab ka varakult kohale, pakkudes igal võimalusel oma abikätt. Leiame teda isegi nõudepesumasina tagant või erikohviubadest jahvatatud päevakohvi kallamas. Meister barista Patrick on võtnud vaevaks talle ka latte arti õpetada, uhkeid südameid ja poolikuid tulpe sai nädala lõpus juba näha.
Tarmukas Patrick, kes on teada tuntud oma lennukate mõtete eest, torgatas üks päev pähe hakata gurmeepitsasid valmistama. Veetis tunde erinevaid videosid vaadates, hoolikalt igat detaili endale selgeks tehes. Projekt kestis pea terve nädala. Alustada tuli taignast, millele järgnes mitmepäevane kergitamise protsess. Kolmapäevast reedeni käis pitsameister oma taignaid silitamas, justkui oleks tegemist väikese hingega, kes tähelepanu ja lähedust vajab.
Reedel toimus viimane samm - pitsade valmis vorpimine. Patrick lennutas taignaid hoogsalt igas suunas, loopides neid kõrgele lae poole, ise meisterlikult neid kinni püüdes. Ühe taigna suutis ta loomulikult ka lakke kinni visata. Murdosasekundi jooksul mõtlesime Kawe “superman” Tõnu käest redeli tuua… meile kergenduseks otsustas taigen enne ise alla sadada. Pitsa ise sai justkui otse itaalia viie tärni restost saabunud hõrgutis.
Kõikide meie imearmsate uute ja vanade külaliste nimel otsustasime kohvikus alustada innovatsiooni. Südantkosutavaim muutus on ilmselt päev otsa värsked ahjust tulevad saiad. Nii mõnigi püsikas tormad hommikul kohviku uksest sisse, ise tusaselt pead raputades ja meid “saialõhnalevitamise keeluga” ähvardades. Itsitades laome tulikuumasid saiakesi kotti. Patrick loomulikult proovib oma misjonliku agarusega viimset kui hingelist veenda: “meie saiad ei tee paksuks, vaid äärmiselt õnnelikuks. Seni kuni usume, et need mõjuvad meile hästi, nad seda ka teevad” ning teeb ühe teatraalse keerutuse ümber iseenda, samal ajal kätega enda täiuslikku figuuri näidates. Meie saiakesed ju pakatavad hoolest ja armastusest.
Teine laar valmib vahetult enne lõunat, näljastel audiitoritel, juristidel ja teistel vahvatel ametnikel on kohe hubasem pimedatel talvekuudel meie kaneelisaia lõhnast pakatavasse kohvikusse astuda.
Kolmas laar võiks pikas plaanis valmida peale lõunat, mis siis et viimasel ajal on saiakesed juba enne ahju minekut ette ära ostetud. :) Plaan oleks ka hiliseid kohvitajaid soojade saiadega poputada.
Teine muutus leiab aset meie koogiletis, mõeldes eelkõige tervislikku elustiili järgivatele inimestele. Kondame aegajalt mööda erinevaid kohvikuid ning oleme märkama hakanud ühte läbivat probleemi - kui vähe tegelikult mõeldakse laktoosi ja gluteenitalumatute peale. Võimalilk, et käime lihtsalt valedes kohtades, Tallinnas ju leidub nii mõnigi kiiduväärt vegan või tervislikke kooke valmistav kohvik, kuid üleüldiselt paistab pilt selline. Haarasime probleemist kinni, oleme ju samamoodi selle eest vastutavad. Nüüd leiab iga nädal meie koogiletist vähemalt üks-kaks laktoosi- ja gluteenivaba kooki, pikas plaanis loodetavasti rohkem. Birgitti on väga elevil, katsetades kõikvõimalikke uusi kooke, mis koosnevad vaid tervislikest komponentidest. Taevas halasta! Kuidas saab üks kook ikka nii tervislik olla, samal ajal inimestele veel peale ka minna.
Last but not least - meie markantne võikulett, mis on juba vaikselt laineid löömas. Valmistame iga hommik uue laari pitasaiu, mis meie ustav meisterkokk Steven vastavalt sisetundele ära täidab. Proovides mõelda nii veganitele, taimetoitlastele kui ka liha armastajatele. Täidisega Steven end tagasi ei hoia, uhades vahele rohkelt juustu, salatit, midagi tervislikku ja kõige tähtsam - ohtralt kastet. :) Paslik koht kus mainida peagi letiavarustesse saabuvaid salatikarbikesi ja smuutitopse - jah kuulsite õigesti! Realiseerimisest oleme vaid sammu kaugusel - nuputame veel natuke retsepte.
Lõpetame blogipostituse möödunud nädala tippsündmusega - “koroonapolitsei külastusega”. Alguses võttis küll jahedaks, kui suur turske ploomikarva nööbitud jakiga mees politseimärgi lauale lajatas. Leebete silmadega, maskiga varjatud naisterahvas ei suutnud ka olukorda palju leevendada. Alusetu hirm. Sattusime kahe imetoreda ametniku otsa, kes lõpuks meist kesklinna politse Facebooki lehel avaliku kiituse avaldasid. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar