25.10 - 31.10.2021
Uus nädal - uued piirangud. Olime kõik üpris veendunud, et enam suuri muudatusi ei tule. Eksisime. Vaper kokk sai koroona, valimised on läbi ning meie seisame vastamisi uute väljakutsetega. Reedeks panime kohviku kinni, ei tahtnud riskida, et Hetke kohvikust saaks uus koroonakolle. (:
Pühapäeval veendusime, et kõikidel vaktsineeritud töötajatel oleks negatiivne test ja saime rõõmsalt taas uksed avada. Antud olukorras paistis reedel kinni olek ainuõige lahendus, olgugi, et oleme kõik vaktsineeritud. Saimegi rahulikult maha istuda, tulevase nädala plaani enam-vähem paika panna, tundes oma kokas juba tol hetkel puudust justkui amputeeritud jäsemest. Rüüpasime lohutuseks Friedhatsi ubadest kallatud Chemexit ja imestasime viiekümnendat korda, kui suurepäraselt suutsime oma kohviku karjääri algust ajastada- esimestest nädalatest peale koroona lainetel seilates. Loodetavasti meie esivanemate tarkused peavad paika ja “aeg on õnne asutaja”. :)
Et mitte liiga sentimentaalseks muutuda ja asja helgemat poolt vaadata, siis kindel on see, et pott on leidnud õige kaane ning teeme 100% õiget asja. Kui ikka iga hommik ärkad suure rõõmujoovastusega, et tööle minna, peab asi õige olema. Ilmselt tänu sellele ootamegi igat külalist kes uksest sisse astub, naudime igat kallatud Chemexit, espressot või V60, igat saiakest, mille iga hommik oma kätega valmis keerutame. Iga päev satub meile uusi nägusid, kes kellegi tuttava tuttava kaudu olid soovituse saanud. 90% kordadest need samad näod seavad sammud meie juurde ka tagasi. Puhas rõõm on käia tööl, kui igas ajahetkes on midagi positiivset ja toredat. Armastame meie varajastel hommikutundidel algavat tööpäeva, seda vaikust ja magavat maailma meie ümber. Meeldib iga hommikune protsess, kuidas veest ja jahust sünnivad aega mööda väikesed saiakesed, kes tublidele kodanikele päevale rõõmsa stardipaugu annavad. Kui kell lööb kaheksa, kepsleme ootusärevuses letitaga, vaadates, kuidas väikesearvuline rahvasumm meie ümber möirates ellu ärkab. Oleme tänulikud vaiksetele kellaaegadele, kui üksik Livius eksinult mööda kohvikud ringi hõljub ning agaralt lihapirukaid alla kugistab. Paar vaikset tundi enne lõunat, annab suurepärase võimaluse söögiriistad paberisse rullida, saiapurused lauad üle desotada, prae kõrvale krõbeda koorikuga ciabatta küpsetada, uue laari värskeid saiakesi ja pirukaid kerkima panna. Kas pole mitte tänuväärsed vaiksed kaks tundi?
Tõsi ta on, kella kaheteistkümneks valmistume justkui lillelaste sõjaks, kus puuduvad pahalased, vaid ainult rõõmsad näljased näod, kes meie juurde abi tulevad otsima.
Möödunud nädalal õppisime meie maailma kõige tublimat kokapoissi Stevenit mõistma, kes iga päev mitme mehe eest tööd rügab, seejuures endiselt viimsetki detaili silmas pidades. Ega muud moodi ei hakkagi teist paremini mõistma - oleme paar päeva tema rollis ja pilt on selge. Meie kasuks mängis koolivaheaeg, mis inimeste läbikäidavust veidike vähendas (ilmselt ainuke kord ajaloos, kui see saab kasulik olla..). Tänud Stevenile, kes oma haiguse nii õigesti ajastas. :) Ka perekond Imelised a ka Paidlad olid platsis, jättes enda kohustused ja mugavused sinnapaika, tõtates meile silmagi pilgutamata appi. On ikka vedamine, kui saame sama õlekõrt korduvalt kasutada. Multifunktsionaalne Riina, kes mitme liitrist suppi segades suutis samal ajal veel online koolitusel osaleda. Aitäh Steve Jobs airpodside eest, mis tema elu veidigi hõlpsamaks tegid. Samal hommikul vuhas väsimatu Pilleriin köögi ja saali vahel, grammigi välja näitamata, et teeb seda kõike alla aastase beebi kõrvalt. Aitäh universum nii rahuliku, lepliku ja armsa lapse eest. Lase Paidla naised kööki ja kõik tööd saavad sekundiga tehtud. :) Pooltel päevadel sai meie algusaegade super kokka Renist pottide ja pannide taga kohata, kes sobib endiselt meie tiimi nagu sibul iga toidu juurde. :)
Nädalavahetuse esimese päeva saime ka ilusti Hetkes sisustatud, meie teine kodu siiski. Viisime läbi lõbusa Latte Art koolituse, kus Pilleriin ja Patrick said oma andeid kahele sünnipäevalisele edasi anda. Tõttasime varavalges Hetke, küpsetasime väikese laari maitsvaid minipirukaid, tasakaalustuseks mõned tervisest pakatavad snäkivaagnad, sättides samal ajal kohviala külaliste jaoks valmis. Kolm-neli tundi ja ilusad pisikesed südamekesed hakkasid kohvi peal ilmet võtma. Lust on teha koolitust, kui osalevad nii entusiastlikud inimesed. Peale kolme tundi vahustamist ja kallamist, külalistel endiselt silm säras, motivatsioon oli laes ning turtsusid oma vapustavate piltide üle naerda. :)
Halloweeni puhul küpsetasime ka mõned teemakohased küpsetised.
Uute väljakutsetenid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar